Kohtutäituril on tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 õigus arestida võlgniku töötasu või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõue, nii regulaarne kui ühekordne.
Töötasu arestimisel kohustab kohtutäitur tööandjat kanda võlgnikule/töötajale väljamaksmiseks kuuluvat palka nõude ulatuses kohtutäituri kontole. Võlgnikul on õigus saada tööandjalt nö sissetuleku mittearestitavat osa täitemenetluse
seadustik § 132 lg 3 sätestatud ulatuses ehk vähemalt ühe miinimumpalga määrale vastav summa ja lisaks üks kolmandik miinimumpalga ületavast osast kui töötasu ei ole suurem kui viis palga alammäära kokku. Suurema palga korral arestib kohtutäitur miinimumpalga ületavast osast kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
Kui võlgniku sissetulek laekub arvelduskontole, mis on kohtutäituri poolt arestitud, võib võlgnik taotleda sissetuleku mittearestitava osa vabastamist. Teiste sõnadega, sõltumata sellest kas võlgnik saab oma töötasu sularahas või see kantakse arvelduskontole, mis on kohtutäituri poolt eelnevalt arestitud, peab võlgnik mittearestitavat osa saama kasutada. Selleks tuleb esitada kohtutäiturile avaldus mittearestitava miinimumi kohaldamiseks võlgniku pangakontole, kuhu sissetulek laekub. Ebameeldivuste vältimiseks palume esitada mittearestitava miinimumi kohaldamise avaldus enne täituri poolt kontole esmase aresti seadmist. Reeglina peab võlgnik selleks esitama kohtutäiturile dokumendid tema sissetulekute (muuhulgas ka võimalikud toetused jms) ja selle suuruse kohta, et täituril oleks võimalik välja arvutada mittearestitava osa suurus.
